esmaspäev, 28. november 2016

Zua ema

dal möödus kokkuvõtete tegemise tähe all.
Kuna sel nädalal ma enam praktilisi kunstitunde ei andnud, sain aega pühendada sõpruskoolide blogipostituste kirjutamisele, fotode valimisele ja videode viimistlemisele. Praeguseks valminud postitusi saab näha siin: https://foodforthoughtmondo.wordpress.com
Esmaspäeval külastasin uuesti Girl's Model Schooli, tegin seal pilte ja vestlesin õpetajate ning õpilastega.

Teisipäeval käisin Zua koolis, väga hea meel oli jälle toredaid kolleege näha. Andsin üle koolitusdiplomid ja sõpruskoolide diplomid. Vaatasime koos lastega nende projektide videoid. Elevust oli väga palju. Kolleeg Marcus rääkis, et kui temaga koos külas matustel käisime, siis andis küla pealik mulle uue nime: Zuama' (Zua ema). See on siis minu teine kohalik nimi lisaks Talata'le (teisipäeval sündinud). Ma ei näe küll põhjust, kuidas ma nii uhke nime ära teeninud olen, aga väga armas ja soe tunne on ikkagi.

Külastasime veel Kong-Gorugit, Dasabligo, Kongo ja Presentationi koole. Andsin üle toetuslaste nimekirjad, sõpruskoolide projektides osalemise diplomid ja Mondo mälupulgad projekti fotode ja videodega.

Sel nädalal valmisid lõpuks toetuslastele mõeldud koolivormid ja laupäeval alustasime pakkide kokku panemist. KoCDA kontor näeb hetkel välja nagu oleks seal kirjatarvete vabrik plahvatanud. Laupäeva hommikust saati jagas Victor Endise Mondo õpilase Jonathani abiga vihikuid, pastakaid, pliiatseid ja muid asju koolikottidesse. Lisaks õppevahenditele on Victor toetusrahast ära maksnud kõigi õpilaste selle aasta eksamitasud. Kuna õpilased saavad toetust vastavalt enda soovile (iga laps andis teada, milliseid vahendeid ta vaja läheb ja kui palju), maksame osadele õpilastele toetusest ülejääva summa sularahas. Kuna lapsi on üle 120 pusisin summade välja arvutamiseks kiirelt exceli tabeli kokku (Aitäh headele excelivõluritele Jaanile ja Kaikole!). Uue nädala alguses saame pakke laiali jagama hakata.

Laupäeva pärastlõunaks olime Victoriga kutsutud Kong-Daborin Primary Schooli 10 tegutsemisaasta tähistamisele. Kui seda Victorile 10 minutit enne ürituse ametlikku algust meelde tuletasin, tuli välja, et ta oli ära unustanud. Umbes poole tunni pärast jõudsime siis kohale ja loomulikult läks koosviibimise alguseni oma pool tundi veel. Üritus koosnes peamiselt kõnedest. Väga pikkadest nabtikeelsetest kõnedest. Mis siis kindluse mõttes inglise keeles teist korda veel esitati. Mõningase ehmatusega avastasin kava nähes, et Mondo esindajale on ka 10-minutine kõne planeeritud. Õnneks oli Victor sellest teadlik ja rääkis ise. Mina seisin kõrval ja üritasin aru saada mis hetkel ja millise külapealiku ees kükitama/põlvitama peab ja üldse proovisin oma kõige asjalikumat nägu teha. Peale kõnede esitati üritusel veel luuletusi, mängiti pealikele trumme ja koguti koolile korjanduse korras raha.

Pühapäeva pärastlõunal käisin sheavõi majas. Naised korraldasid eduka tööaasta lõppemise puhul väikese koosviibimise. Kongo pealik ja teised auväärsed külavanemad olid ka kohal. Peeti (väga mõistliku pikkusega) kõnesid, premeeriti parimaid töötajaid (kuus naist said autasuks kangast) ja ametliku osa lõppedes veedeti koos süües, juues ja tantsides aega. Naised olid selleks puhuks ilusad uued firmasärgid tellinud. Suur rõõm on nii tegusate ja asjalike inimestega aega veeta.

Mõni sõna ka üldisest olukorrast riigis :) Terve minu siinoldud aja on käinud valimisralli. 7. detsembril valitakse nii parlament kui president ja märke sellest on igal sammul näha ja kuulda. Plakatid on kõikjal ja miitinguid ning teavitusüritusi toimub ka peaaegu igapäevaselt. Siinsed miitingud seisnevad küll peamiselt hästi valju muusika mängimises ja tänaval tantsimises. Müra tekitamine tundub üldse olevat valituks saamise puhul oluline kriteerium. Olgu selleks müraks siis poplaulud reklaamitavast poliitikust, mis autode külge kinnitatud megafonidest üürgavad, või lihtsalt üksik partei lipuga mees tänaval meeleheitlikult vilet puhumas.
Kuna minu siinoleku aeg on nii lühike, olen teadlikult kogu poliitikateema enda jaoks välja lülitanud. Seetõttu pole mul aimugi, kes on siinsel poliitkamaastikul kes.
Mõned ilmingud jäävad aga isegi mulle silma. Näiteks eelmisel nädalavahetusel juhtus midagi uskumatut: Kongo-Bolga maanteel tehti teetöid! Teerullid ja kopad ja igasugune kaadervärk oli kohal. Pidin suurest imestusest mootorratta pealt maha kukkuma :) Nagu siin juba vist varem ka maininud olen, on meid lähima linna, Bolgatangaga, ühendav tee kohutavas seisus. Ja seda mitte ainult minusarnaste euroopa hellikute jaoks, vaid siin Ghanas ringi sõites annab ka teist sama viletsat teed otsida. Enamus teest on tihedalt löökaukudega kaetud kruus, mis vihmaga libedaks mudaks muutub ja kuival ajal niimoodi tolmab, et ümberringi midagi näha pole. Olukord on umbes sama olnud vist 2012. aastast saati.

Miks siis nüüd järsku teed parandama asuti? Tuleb välja, et president külastas esmaspäeval meist järgmist suuremat linna, Bawkud (kuhu ta lennukiga koha viidi), tagasi pidi ta aga autoga sõitma ja selle puhul siis tehtigi nägu, et midagi ikka justkui toimub. Tee künti üles ja litsuti teerullidega uuesti siledaks. Nüüd on president piirkonnas läinud ja töömehed koos temaga. Kohalikud prognoosivad, et hiljemalt kuu aja pärast on tee olukord hullem kui enne “parandamist”.


Selline pikk jutt siis nii igavast teemast nagu teetööd. Napid kaks nädalat on mul veel Kongos jäänud ja kuigi rabelemist tuleb kõvasti, tundub et kõik hädavajalikud asjad saavad siiski enne minekut joonde.
Tüdrukutekooli õpetajatega 
Korvipunuja Rose

Zua Primary õpetajatega

Kongo Primary direktoriga

Loovustund

Loovustund

Loovustund


Kongo Junior High Schooli direktoriga


Zanlerigu õpetajatega

Õppevahendeid sorteerimas


Õppevahendeid sorteerimas

Külapealikud Daborini kooli pidustustel

Kong-Daborini juubelipidustused

Sheavõi ühistu liikmed

Sheavõi ühistu kõige tublimad töötajad

Sheanaised kingituste üle rõõmustamas


esmaspäev, 21. november 2016

Lugu Zebrest ja Nabdami viiest kogukonnast

Terve selle nädala tegin kunstitunde Zanlerigu põhikoolis. Kooli on varasemalt toetanud üks Norra organisatsioon. Sellevõrra on nende koolimaja olukord teiste piirkonna koolidega võrreldes parem. Koolil on olemas mõned arvutid (millest osad töötavad), koopiamasin/printer, raamatukogu (kus on raamatud!) jne. Mõnede klasside laes on töötavad tiivikud, hoonete välisseinad on kirevate piltidega kaetud.. ehk siis üleüldine meeleolu on kõpitsetum kui enamuses koolides.
Mitmed kunstitunnid sidusime sõpruskooli tegemistega. Ühe 4. klassiga rääkisime ja joonistasime Aafrika loomadest, teisega tegime maakunsti. 5. klassidega tegime teisipäeval savitunnid, kus ühe klassiga voolisime loomi ja tegime valminud töödest savannimaastiku. Teise paralleeliga voolisime inimesi ja panime kokku ühe küla elanike, loomade, majade, mööbli ja masinatega.
6. klassidega vaatasime sõpruskoolist saadetud slaidiesitlust nende kooli ümber kasvavate taimede kohta ja keetsime eestist toodud ravimtaimedest teed. Tegime tunni, kus õppisime tundma Zanlerigu kooli ümber kasvavaid puid ja nende kasutusvõimalusi. Sain ka selles osas palju targemaks: õppisin lisaks neemipuule ja mahagonile tundma kapokit, eukalüpti, akaatsiat ja flamboianti puud. 6. b klassi õpilased joonistasid neist pildid ja kirjutasid iga puu kirjeldused piltide juurde. Veel lugesime Kuristiku koolist saadetud õpilaste kirju ja mõlemad 6. klassid kirjutasid eesti sõpradele kirjad vastu.
Neljapäeval esinesid Zanlerigu kooli õpilased kohalike tantsude, laulude ja trummimänguga. Pärastlõunal käisin Presentation Junior High Schoolis nende sõpruskooli projekti dokumenteerimas. Õpilased lavastasid loo sellest, kuidas nende esiisad siinsesse Nabdami piirkonda elama asusid. Müüdi kohaselt tuli Zebre nimeline mees umbes 200 aastat tagasi Ida-Nigeeriast siiakanti. Tee peal peatus ta erinevates külades ja võitis seal kohalike neiste südameid, mistõttu kogukondade mehed tema peale pahaseks said. Lõpuks jõudis ta nende eest põgenedes praegusesse Logre piirkonda, kus elasid muidu toredad ja sõbralikud inimesed, ainult et neil kõigil olid sabad. Zebre aitas neil sabadest lahti saada ning sai tänutäheks endale ühe külatüdruku naiseks ja siis ka traditsioonilise smoki (meeste pidulik riietusese) ja kogukonna juhi staatust näitava mütsi. Zebre viie poja: Logre, Damolgo, Dagliga, Pelungu ja Zanlerigu järgi ongi siinsed külad oma nimed saanud.
Õpilased oli nädal aega kõvasti proove teinud ja kõigi kaasõpilaste juuresolekul mängiti maha tõeline pooleteise tunnine eepos. Mina üritasin siis oma tagasihoidlike kaamerakäsitlemisoskustega asja võimalikult hästi üles filmida. See polnudki veel kõige keerulisem osa. Nüüd peab selle materjali kuidagi vaadatavaks ja nabti keelt mitte oskajatele arusaadavaks videoks tegema. Õpetajad arvasid veel, et mõnda kohta videos oleks ka natuke eriefekte vaja.. näiteks hiiglaslikku kala, kes inimesi üle jõe kannab või siis püütoniks ja hiljem mahagonipuuks muutuvat inimest :) Pole probleemi.. ei kõla üldse keeruliselt :D
Reedel lõpetasime Zanlerigus töö sõpruskoolide kirjadega ja tegime veel viimase joonistustunni 5. klassiga.

Laupäeval käisin ühe lähedaloleva küla pealiku matustel. Rahvast oli palju ja nägin teist korda ka sõjatantsu. Seda traditsioonilist tantsu esitatakse peamiselt eakate ja kogukonnas tähtsal positsioonil olevate inimeste matustel. Alguse olevat see saanud aegadest, kui piirkonna hõimud omavahel vaenujalal olid. Ka siis abiellusid naised tihti teiste klannide meestega. Kui see naine siis mingil põhjusel surema juhtus kahtlustati seda, et keegi uue pere liikmetest võis ta tappa. Seetõttu läksid kadunukese sünnipärase perekonna liikmed matustele hirmuäratavate kostüümidega ja relvastatult ning esitasid raevuka tantsurituaali. Arvati, et sel moel on kohalviibijaid hirmutades võimalik kindlaks teha, kas kellelgi lahkunu surmaga tegemist oli. Tänapäeval esitatakse sõjatantsu traditsiooni ja meelelahutuse pärast. Lisaks tantsule ja trummimängule võivad esinejad ka erinevaid trikke teha (ennast nugadega lõigata vms). 
Laupäeva õhtul käisin veel ka Sekoti küla teisel lõikusfestivalil, mis toimus küla pealiku palee kõrval. Rahvast oli seal palju rohkem, kui eelmise nädala festivalil (mis toimus küla traditsioonilise juhi, Temgdaan'a majas). Läikivate maasturite ja uhkete päevavarjude arvu vaadates, võis järeldada, et erinevate piirkondade pealikke oli ka kaugemalt kui ainult naaberküladest kohale tulnud. Peale tantsude, laulude ja trummimängu sai jälgida meeste- ja naistemoe kõrgvorme ja noorte omavahelisi kosjasobitamistoiminguid :) 
Muideks see kohutav Harmattani külm, millest inimesed mulle koguaeg räägivad, on nüüd väidetavalt alanud. Pidin igaks juhuks kontrollima ja küsima.. sest mulle tundub ilm umbkaudu nagu meil augustikuus.. hommikud on küll natuke jahedamad, aga päeval on ikka ligi 40 kraadi kuuma. Seda kummalisem on osasid inimesi paksude vatijopedega ringi kõndimas näha :)
Superkuu ja baobab

Zanlerigu 4. klass ja maakunst

Zanlerigu 4. klass ja maakunst

Korvipunujad enne viimase saadetise teelepanekut

Korvipunujad enne viimase saadetise teelepanekut

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klassi skulptuurid

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 6. klass kooli ümbruse puid uurimas

Zanlerigu 6. klassi joonistused kooli ümbruse puudest

Zanlerigu 6. klassi joonistused kooli ümbruse puudest

Zanlerigu 6. klassi ühisjoonistus

Zanlerigu 6. klassi ühisjoonistus

Zanlerigu 6. klassiga pärnaõieteed tegemas

Zanlerigu 6. klass Kuristiku Gümnaasiumi laste kirju lugemas

Zanlerigu kooli lapsed vahetunnis

Zanlerigu kooli tantsude ettekanne

Zanlerigu lasteaia õpilane tantse vaatamas

Presentation JHS lavastus

Sõjatants Zuas


Lõikusfestival Sekotis

teisipäev, 15. november 2016

Reduce, reuse, recycle

Minu üheksas nädal Kongos sai ka läbi. Esmaspäeval tegime sõpruskoolide projekti Kongo Primary Schoolis. Kool tähistas oma aastapäeva ja selle puhul olid neil terveks nädalaks erinevad üritused planeeritud. Viidi läbi kultuuriprogramm, viktoriin, jalgpallimatš, debatt, teavitusprogramm lapsabielude ja teismeliste raseduse teemal ning palju muud. Esmaspäevaks oli kavas küla koristusaktsioon, mis idee poolest ilusti metsiku looduse projektide teemasse sobis. Kongo külas on prügi ja eriti plastik suureks probleemiks, sest riiklikult korraldatud jäätmevedu eriti ei toimi ja seetõttu on prügi majandamine inimeste enda teha. Usinamad inimesed koguvad rämpsu kokku ja põletavad selle ära (mis pole ka kuigi keskkonnasäästlik tegevus), aga teised viskavad lihtsalt kuhugi maha.
Igasugune teavitustöö sel teemal on seega ülioluline, eriti aga noorema põlvkonna harimine. Peale hommikust kogunemist rivistati kõigi klasside õpilased kooli ette üles. Õpetaja John selgitas koristuspäeva eesmärki ja keskkonna hoidmise tähtsust laiemalt. Siis asus kogu koolipere (ligi 500 õpilast ja kümmekond õpetajat) koos küla keskuse ja haridusameti kontori poole teele. Seltskonnaga liitusid ka umkaudu 100 õpilast Kongo Junior High Schoolist. Seega oli meid lõpuks kokku väikse armee jagu ja umbes pooleteise tunni järel nägid teeveered ja küla keskus palju viisakamad välja. Ühekordse aktsioonina prügi üles korjamine muidugi probleemi oluliselt ei leevenda. Tähtsam on tõsta üldist teadlikkust ja prügi sattumist loodusse vähendada või ideaalis üldse vältida. Seetõttu kogunesime peale koristusaktsiooni lõppu 5. ja 6. klassidega uuesti klassi, arutlesime plastiku kahjuliku mõju üle keskkonnale ja rääkisime viisidest, kuidas iga õpilane saab prügiprobleemi lahendamisele kaasa aidata. (Ühekordse kasutusega plastiktoodete tarbimist vähendades, esemeid korduvalt kasutades või ümbertöödeldes). Taaskasutusmeetoditena õppisime kilekottidest heegeldamist ja punumist.
Teisipäeval veetsin veel viimase päeva Zopeliga koolis, kus tegime 6. klassiga värvusõpetuse ja lehetrüki tunni. Teisipäeva pärastlõunal toimus hiljuti avatud Nabdam Girl's Model Schoolis õpikute üleandmise tseremoonia. Uus kool on reaalteaduste kallakuga ning mõeldud spetsiaalselt tüdrukute hariduse ja kooliskäimise edendamiseks.Ghanas on jätkuvalt probleemiks eriti tüdrukute koolist välja langemine (tihti varase abielu või teismelisena rasestumise tõttu). Seega arendatakse välja erinevaid formaate, kuidas tüdrukutele ja vanematele hariduse omandamise tähtsust selgitada ja seeläbi tüdrukutele terviklik haridustee tagada.
Kuna kool on alles avatud, pole neil õppimiseks vajaminevaid õpikuid. Haridusamet taotles õpikute soetamiseks Mondolt raha ja heldete annetajate toel saime esialgu soetada inglise keele ja matemaatika õpikud (mõlemat 35 eksemplari).
Üritusel olid kohal õpilased, õpetajad, lapsevanemad, haridusameti töötajad, küla pealik ja Mondo esindajatena mina ja Victor More. Tseremoonia algas ja lõppes palvega. Kõnedega esinesid haridusameti direktor, külavanem, Victor, kooli direktriss ja lapsevanemate esindaja. Kõnedes tuletati tüdrukutele meelde, et kogu tähelepanu tuleks praeguses vanuses õppimisele pühendada ja innustati neid hoolega õppima, et tulevikus oma kogukonnale väärtuslikuks toeks olla.
Teisipäeva õhtul viis Victor mind Sekoti külla, kus toimusid lõikuspühade pidustused. Inimesed ümberkaudsetest küladest kogunesid küla traditsioonilise juhi majapidamise ümber. Erinevate külade trummimängijad ja muusikud alustasid mängimist maja sees, misjärel tseremoniaalsetes riietes ja staatust tähistavat peakattega külajuht koos teiste auväärsete meestega tantsurongkäigus maja kõrval asuva viigipuu alla suundus. Puu all viidi läbi riitus esivanemate tänamiseks selle eest, et põllupidajaid ka sel aastal päikese ja vihmaga õnnistati ja nende pered söönuks saavad. Peale riituse läbiviimist esinesid erinevad kollektiivid tantsude, trummimängu ja muusikaga. Kuuvalgel puu all trummimängu kuulamine ja tantsude nägemine oli kindlasti minu siinoldud aja üks ehedamaid kogemusi.
Sel nädalal alustasin tööd Zanlerigu Primary Schoolis. Baaskoolidest on see kõige suurem, õpilasi on üle 420, õpetajaid 15. Kõikides klassides on 2 paralleeli. Kolmapäeval tutvusin õpilaste ja õpetajatega ning vaatlesin tunde. 5 klass tegi esimeses tunnis (inglise keeles) dramatiseeringut tüdrukute hariduse tähtsuse teemal. Kohtusime kõigi õpetajatega ja leppisime kokku minu järgmise nädala töögraafiku ning sõpruskooli tegevuste osas.

Loovustunnis palusin sel korral õpilastel joonistada, kellena nad tulevikus töötada tahavad. Lapsed unistavad siin eelkõige praktilise väärtusega ühiskonnale kasulikest töökohtadest. Ootuspäraselt joonistasid paljud õpilased ennast õpetajana (see on nendega rääkides vaieldamatult kõige populaarsem töökoht), samas tuli ka palju pilte õdedest, mõned jalgpallurid, üks politseinik, üks president, üks pangamanager ja üks preester.
Tööaega on Kongos jäänud veel vaid 3 nädalat.. eriti ei julge mõelda, kui kiiresti see aeg läbi saab.
Õpetaja John ja Kongo Primary õpilased

Kongo Primary koristusaktsioon

Kongo Primary koristusaktsioon

Kongo Primary koristusaktsioon

Kongo Primary koristusaktsioon

Taaskasutuse töötuba

Taaskasutuse töötuba


Värvusõpetuse tund Zopeligas

Värvusõpetuse tund Zopeligas


Girl's Model Schooli õpikute üleandmine

Girl's Model Schooli õpikute üleandmine

Lõikuspidustused Sekotis

Lõikuspidustused Sekotis

Lõikuspidustused Sekotis

Loovustund: minu unistuste töökoht

Loovustund: minu unistuste töökoht

Loovustund: minu unistuste töökoht